Nii vaikseks k??ik on j?¤?¤nud
su ??mber ja su sees,
mis oli, see on l?¤inud,
mis tuleb, alles ees.
P?¤ev pole, ???? ei ole,
silm nagu seletaks,
et kuskil m?¤en??lval
sa justkui seisataks.
Ja ??mber nagu tuuled
su ??le juttu a'aks,
ei m??ista, siiski k??igest
sa nagu aru saaks.
Ei m??ista, vaatad ??les
ja vaatad tagasi.
Ja ohkad endasmisi
ja ohkad j?¤llegi...