Nii vaikseks k??ik on j?¤?¤nud su ??mber ja su sees, mis oli, see on l?¤inud, mis tuleb, alles ees. P?¤ev pole, ???? ei ole, silm nagu seletaks, et kuskil m?¤en??lval sa justkui seisataks. Ja ??mber nagu tuuled su ??le juttu a'aks, ei m??ista, siiski k??igest sa nagu aru saaks. Ei m??ista, vaatad ??les ja vaatad tagasi. Ja ohkad endasmisi ja ohkad j?¤llegi...